nimiväljend

Nimiväljend iseenesest nimetab nimisõnalist väljendit, mis viitab isikule, asjale või mõistele ning mida lauses kasutatakse erinevates rollides, näiteks subjekti, objekti või predikaadi täiendina. Nimiväljendeid võib kohata nii tavaliste kui ka omastavate või näitamistega seotud konstruktsioonidena ja need moodustavad suurima osa lause nominaalsest struktuurist.

Koostis ja variatsioonid tavaliselt. Nimiväljendeid moodustavad peaväljend ehk nimisõna või omanikuväljend, mille ümber võivad lisanduda määrsõnad, omadussõnad, arvud, demonstratiiv- või omastussõnad ning mõnikord täiendavad laused või predikaadiga seotud lisad. Mõned näited: see suur maja, kolm õuna, poisi raamat, Riia linn. Nimiväljendeid saab täiendada ka omastussõna või genitiivi vormiga, et näidata kuulumist või omamist.

Morfoloogia ja funktsioon lauses. Nimiväljendid on käänatavad ja nende kuju muutub sõltuvalt lause grammatilistest rollidest ja vastavatest käänetääne. Nad tegutsevad peamiselt nimepärastena, kuid võivad lauses täita erinevaid rolle, sh subjektina, objekti või predikaadi täiendina. Nimiväljendid võivad olla lühemad või pikemad, sisaldades nii üksikuid sõnu kui ka mitmerealisemaid kooslusi koos lisalisa.

Seosed teiste moodulitega keeles. Nimiväljend on oluline aluslauses; see erineb lihtsatest sõnadest, kuna see käsitleb nime ja selle omadusi või seoseid lauses. Keeleteaduses eristatakse nimiväljendeid muust lause struktuurist, nagu verbi- või adjektiivkonstruktsioonid, ning need on tihti esmane vahend mõtte nominaalse viitamise jaoks.

Kasutus. Nimiväljendeid kasutatakse lause põhiosa moodustamiseks ning nende korrektne vorm ja järjepidev kasutus on oluline selguse ja täpsuse tagamiseks.