neuropildistamise

Neuropildistamine on närvisüsteemi kujutamise valdkond, mis hõlmab erinevaid pildistamismeetodeid eesmärgiga visualiseerida aju ja seljaaju struktuure ning nende funktsiooni. See valdkond on oluline nii kliinilises praktikas kui ka teadusuuringuteks, aidates diagnoosida haigusi, jälgida ravi ja mõista ajutegevust.

Peamised meetodid jagunevad struktuurseks ja funktsionaalseks pildistamiseks. Struktuurne pildistamine kasutab peamiselt magnetresonantsust (MRI) ja kompuutertomograafiat (CT), pakkudes kõrge ruumilise lahutusvõimega anatoomilist pilti. Funktsionaalne pildistamine mõõdab ajus toimuvaid muutusi, kui inimene täidab ülesandeid; kõige levinuimad meetodid on funktsionaalne MRI (fMRI) ja positronemissiooni tomography (PET) või SPECT, mis näitavad verevarustuse ja metaboolse aktiivsuse muutusi.

Diffuusion MRI (DTI) kaardistab valkjoonte teid ja ajukoore ühendusi, aidates hinnata valgu ja kiudude terviklikkust ning aju ühenduste struktuurimuutusi, näiteks trauma või degeneratiivsete haiguste korral.

Kasutusalad hõlmavad insultide ja kasvajate diagnoosi ning jälgimist, neurodegeneratiivsete ja põletikuliste haiguste hindamist, preoperatiivset planeerimist ning kognitiivsete ja funktsionaalsete uuringute toetamist.

Piirangud ja ohutus: Mõned meetodid, eriti PET ja CT, kasutavad ioniseerivat kiirgust ning kaasnevad kiirgusteraapiaga seotud riskid ning kulud. Pildistamine nõuab patsiendi liikumisekoordineerimist ja kvalitatiivset tõlgendamist, mis vajab kogenud spetsialiste. Andmete kaitse ja patsiendi privaatsus on olulised ning uuringutest tuleb kinni pidada eetilistest ja õiguslikest nõuetest.