neurofüsioloogilistest

Neurofüsioloogilistest käsitletakse teadust, mis uurib neuronite ja nende võrgustike füüsilisi protsesse, mis tagavad aju ja nervisüsteemi tööd. See on neuroteaduse alajaotis, mis liidab füüsika, keemia ja bioloogia teadmisi, et selgitada, kuidas signaalid edastuvad neuronites ja kuidas need signaalid mõjutavad kogu organismi.

Neurofüsioloogia uurimisobjektiks on neuronid, mis on aju ja perifeerse nervisüsteemi rakud, mis võtavad vastu, töötlevad ja edastavad informatsiooni. Neuronid koosnevad dendriitidest, somast (kehast), aksonist ja sinapsidest. Signaalid edastuvad neuronites elektrilise ja keemilise signaalide kaudu. Elektriline signaal, mis on neuronis tekkiv potentsiaal, kutsutakse aktsepsioonpotentsiaaliks, mis levib aksoni kaudu. Sinapsil toimub keemiline signaal, kus neuronid edastavad informatsiooni teistele neuronitele või rakkudele keemiliste ainetena (neurotransmitteridena).

Neurofüsioloogia uurimismeetoditena kasutatakse mitmeid tehnikaid, nagu elektrofüsioloogilised meetodid, mis mõõdavad elektrilisi potentsiaale neuronites, ja optilised meetodid, nagu kaaltsiumi signaalide jälgimine. Lisaks kasutatakse ka neuroimagineerimistehnikaid, nagu fMRI ja PET-skaneerimine, et uurida aju aktiivsust ja struktuure.

Neurofüsioloogia on oluline teadusharu, mis aitab mõista mitmeid aju- ja nervisüsteemi haigusi, nagu epilepsia, Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri haigus. Uuringud on ka olulised arendades uusi ravimeid ja ravimeetodeid, samuti teadmiste saamiseks inimese kognitiivsetest protsessidest, nagu mälu, tähelepanu ja emotsioonid.