naaberstruktuuridele

Naaberstruktuuridele viitab kontseptsioon, mis kirjeldab sihtstruktuuri lähimate ja ümbritsevate struktuuride kogumit ning nendega seotud interaktsioone. See mõiste on valdkonniti erinev, kuid tavaliselt põhineb adjaktsusel või lähedusel ning nende mõju nähtavustele või toimimisele.

Matemaatikas ja graafiteoorias on naaberstruktuurid tavaliselt tipu naabrid – need võrdub sõlmed, millega on ühendus servaga. Ühe tipu naabrid moodustavad selle lokaalse ümbruse ning nende arv ja paigutus määravad lokaalsed omadused, nagu kraad ja klasterdus.

Füüsikas ja materjaliteaduses tähendavad naaberstruktuurid lähinaabreid aatomeid või kristallvõre osi; nende vaheline suhtlus mõjutab difusiooni, pinge ja faaside üleminekuid ning seetõttu ka materjali omadusi.

Arhitektuuris ja linnaplaneerimises viitab naaberstruktuuridele ümbritsev ehitus- ja ruumiline võrk, mis mõjutab nähtavust, ligipääsetavust, mikroklimat ja elukeskkonna kvaliteeti.

Mõõtmine ja modelleerimine toimub valikulisel määratlusel: tavaliselt kasutatakse raadiust või kindlat sammu graafis, naabrusmaatriksi, Voronoi diagrammi ning ruumilisi statistikaid. Oluline on, et naabrite määratlus sõltub kontekstist ja võib mõjutada analüüsi tulemusi ning tõlgendust.

Seosed: naabrus, adjantsus, ruumiline analüüs, võrguteadus, mikrostruktuurid.