närvivahendajate

Närvivahendajad on keemilised ained, mida kasutavad närvirakud ehk neuronid omavaheliseks suhtlemiseks. Need ained võimaldavad edastada signaale ühelt neuronilt teisele sünapsi nimelise ühenduspunkti kaudu. Närvivahendajad on neuronite funktsioneerimiseks hädavajalikud ning mängivad rolli paljudes keha protsessides, sealhulgas liikumises, mõtlemises, tundmustes ja füsioloogilistes funktsioonides nagu südamerütm ja hingamine.

Kui närvisignaal jõuab neuroni lõppu, vabastab see närvivahendajad sünaptilisse pilusse. Need molekulid seonduvad seejärel järgneva neuroni retseptoritega, käivitades seal uue signaali. Sõltuvalt närvivahendaja tüübist võib see signaal olla erutav (stimuleeriv) või inhibeeriv (pidurdav).

On olemas mitmeid erinevaid närvivahendajaid, millest igaühel on oma spetsiifiline roll. Näiteks atsetüülkoliin on seotud lihaste liikumise ja mäluga. Dopamiinil on tähtsus tasu ja motivatsiooni süsteemides. Serotoniin mõjutab meeleolu ja und. Noradrenaliin on seotud ärksuse ja stressireaktsiooniga. Glutamaat on peamine erutav närvivahendaja ajus, samas kui GABA (gamma-aminovõihape) on peamine inhibeeriv närvivahendaja.

Närvivahendajate tasakaal on tervise seisukohalt ülioluline. Häired närvivahendajate tootmises, vabanemises või retseptorite funktsioneerimises võivad põhjustada erinevaid neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi häireid, nagu depressioon, ärevus, Parkinsoni tõbi ja skisofreenia. Paljud ravimid, sealhulgas antidepressandid ja antipsühhootikumid, toimivad, moduleerides närvivahendajate taset või aktiivsust ajus.