mürgitus

Mürgitus on meditsiiniline seisund, mis tekib mürgiste ainete sissetoomise, sissehingamise või nahale sattumise tagajärjel. See võib olla äge või krooniline ning sõltub mürgiga kokkupuute tüübist, kogusest ja ajast.

Põhjused ja vormid: mürgitus tekib juhusliku või tahtliku neelamise, sissehingamise või nahale sattumise järel ning võib olla põhjustatud kodumürkidest, alkoholi või ravimite üledoost, tööstus- või puhastusainetest, putukamürkidest või toidumürgitusest. Lapsed on eriti ohustatud, kuna nad võivad kogemata mürgiste ainete järele jõuda.

Sümptomid: sümptomid varieeruvad sõltuvalt mürgistusest. Üldised nähud hõlmavad iiveldust ja oksendamist, kõhuvalu, peapööritust, uimasust või segasust, teadvusekaotust, hingamisraskust ja krampide teket. Mõne mürgiga võib kaasneda birth muutusi südame-veresoonkonnas või maksa- ja neerufunktsioonides.

Diagnoos ja ravi: mürgistuse kahtlus nõuab kiiret meditsiinilist hindamist. Hädaabinumbril 112 tuleb ühendust võtta. Esmased sammud on hingamisteede ja vereringe tagamine ning vajadusel elulise toe pakkumine. Decontaminatsioon (nt maoloputus, aktiivsöe manustamine) on sobivatel juhtudel ning mõnede mürgistuste korral võivad abiks olla antidoodid. Järelhoolduses jälgitakse laboratoorseid näitajaid ja rakendatakse täiendavat ravi.

Ennetus: mürgiste ainete ohutu hoiustamine ja märgistamine, laste kaitse, ravimite õige kasutamine ja annuste järgimine, alkoholi ja ravimite kokkupuute vältimine.