müratundlikkusest

Müratundlikkus, tuntud ka kui helitundlikkus või hyperacusis, on seisund, kus inimene kogeb normaalseid helitugevusi ebameeldivalt valjuks või isegi valulikuks. See ei ole kuulmislangus, vaid pigem aju töötlemise probleem, mis muudab helide vastuvõtmise viisi. Inimesed, kes kannatavad müratundlikkuse all, võivad tunda ärritust, ärevust või valu isegi igapäevaste helide, nagu näiteks uste sulgemise, toiduvalmistamise või inimeste vestluse peale.

Müratundlikkuse täpne põhjus ei ole alati selge, kuid see võib olla seotud mitmete teguritega, sealhulgas pea- või kuulmisvigastused, pikaajaline kokkupuude tugeva müraga, teatud meditsiinilised seisundid nagu Ménière'i tõbi või migreen, või isegi psühholoogilised tegurid nagu stress või trauma. Mõnikord võib müratundlikkus tekkida ka ilma selge põhjuseta.

Sümptomid võivad varieeruda kergest ärritusest kuni tugeva füüsilise valuni. Mõned inimesed võivad vältida sotsiaalseid olukordi või töökohti, kus nad võivad kokku puutuda valjude helidega, mis võib viia isolatsiooni ja elukvaliteedi languseni.

Ravi sõltub müratundlikkuse põhjusest ja raskusastmest. See võib hõlmata heliteraapiat, kus inimest järk-järgult harjutatakse erinevate helidega, et vähendada nende tundlikkust. Samuti võivad abiks olla stressi maandamise tehnikad, psühholoogiline nõustamine ja kuulmisaparaadid, mis aitavad helisid moduleerida. Mõnel juhul võib olla vajalik ka meditsiiniline ravi, kui müratundlikkus on seotud mõne muu haigusega.