muusikahelisignaale

Muusikahelisignaal on ajas muutuv elektriline või digitaalse signaal, mis koodib muusikalist teavet ja mida kasutatakse heli salvestamisel, töötlemisel ning esitusel. See tekib instrumentide, hääle või sünteesitud helide toimel ning kandub edasi erinevate meediumite kaudu.

Signaali peamised omadused on ajas muutuv amplituud ja sageduskomponentide spekter. Amplituud määrab heli tugevuse ja selle ajalise dünaamika, samas kui põhitoonid ja ülemtoonid moodustavad helile iseloomuliku värvi ehk timbre. Spekter kirjeldab, millised sagedused helis esinevad ja kuidas need on jaotunud.

Digitaalsed muusikahelisignaalid esitatakse proovidena. Proovi sagedus (sampling rate) on tavaliselt 44,1 kHz või 48 kHz ning bitsügavus 16-bit või 24-bit. Digitaalne kodeerimine võimaldab helist edasi anda ajas muutuvat teavet ning signaal võib olla salvestatud või edastatud ilma kadudeta (lossless) või kadudega (lossy). Levinud failiformaadid on WAV, AIFF ja FLAC (lossless) ning MP3 või AAC (lossy).

Helisignaalide töödeldakse muusika tootmises paljude vahenditega, nagu ekvalaizerid (EO), dünaamiline töötlus (kompressor), helitaust ja erinevad efektid (reverb, delay). Salvestus- ja esituslinnad hõlmavad mikrofone, helikaardid konsoole ning kõlavahendeid nagu kõlarid või kõrvaklapid. Muusikahelisignaal on keskne mõiste muusika tootmise, analüüsi ja arhiveerimise valdkondades.