morpholoogiline

Morpholoogiline ehk morfoloogia on keelte uurimise ala, mis keskendub sõnade ehitusele, vormidele ja morfeemide vaheliste suhete mõistmisele. Morfeem on keele väikseim tähenduslik või grammatilist infot kandev üksus. Morfeemid jagunevad vabade morfeemideks, mis võivad moodustada iseseisva sõna, ja kinnisteks morfeemideks, mis esinevad ainult koos teiste morfeemidega.

Morfoloogia eristab infleksioonilist ja derivatsioonilist morfoloogiat. Infleksiooniline morfoloogia väljendab grammatilisi kategooriaid, nagu kääned, number ja aeg, sõna tähendust oluliselt muutmata. Derivatsiooniline morfoloogia loob uusi sõnu ja võib muuta sõnade liiki või tähendust. Keeledes on erinevaid süsteeme: isolatiivsed, fusional, agglutinatiivsed ja polysünteetilised keeled.

Morfoloogia ja fonoloogia koostoime võib põhjustada morfofoonilisi muutusi, kus lisanduvad morfeemid või muutub heliline vorm. Allomorfid on morfeemide variante, mis realiseeruvad tingimustest sõltuvalt.

Keeleteaduses ja keeletehnoloogias kasutatakse morfoloogilist analüüsi lause- ning sõnaväljundite töötlemisel: lemmatiseerimine, sõnavormi töötlemine ja morfoanalüüs. Morfoloogia on oluline osa keelekirjeldusest ning praktikas rakendub see nii sõnastikute koostamisel kui ka masinõppes, otsingumootorites ja keeletõlkes.