mootorsõiduki

Mootorsõiduki on landtransportimiseks mõeldud iseregulalt liikumiseks ehitatud sõiduk, mille toeallikaks on mootor või elektrimootor. See on mõeldud inimeste või kaupade teisaldamiseks ning tavaliselt liigub teedel või muudel kõvadel aluspindadel. Mootor võib töötada sisepõlemismootoriga, elektrimootoriga või olla hübriid.

Mootorsõidukeid jagatakse tavaliselt kasutusotstarbe järgi autode, haagissõidukite, busesõidukite, veo- ja veondustelgede alusel ning ka mitmesuguste erisõidukiten, nagu fikseeritud või tööstuslikud masinad. Levinumad kategooriad on sõiduautod, laad- ja kaubikud, väike- ja raskeveokid ning mootorrattad. Üldised tehnilised omadused hõlmavad mootorivarustust, sidurit ja käigukasti, vedrustust, pidamissüsteeme ning sõiduki juhitavust ja ohutust.

Mootorsõidukid kuuluvad üldise liiklusseaduse valdkonda ning nende kasutamiseks on sageli kehtestatud registreerimine, liikluse korral numbrimärk, juhiluba vastavus ning kindlustus. Tehniline kontroll ja vastavus ohutus- ning keskkonnanõuetele on tavalised nüansid erinevates jurisdiktsioonides. Keskkonnaandheed ja energiahindade muutused on viinud suurema tähelepanu elektriliste ja hübriidsõidukite arengule ning liikuvuse jätkusuutlikkusele.

Ajaloo arengus on mootorsõidukid muutunud peamiseks transpordi- ja kaubaveo vahendiks alates 19. sajandi lõpust ning tänapäeval mängivad olulist rolli elektrifitseerimine, autonoomsed süsteemid ja ohutu, tõhus ning säästlik liikuvus.