modulatsioonimustreid

Modulatsioonimustrid, tuntud ka kui modulatsioonivormid või lihtsalt modulatsioonid, on signaali omaduste (nt amplituud, sagedus või faas) muutumise viisid, et edastada infot. Need on fundamentaalsed telekommunikatsioonis ja digitaalses signaalitöötluses.

Amplituudmodulatsioon (AM) on üks vanimaid modulatsiooniliike, kus kandesignaali amplituudi muudetakse vastavalt edastatavale infole. Raadioülekanne kasutab AM-i laialdaselt. Sagedusmodulatsioon (FM) seevastu muudab kandesignaali sagedust sõltuvalt infost. FM pakub tavaliselt paremat helikvaliteeti kui AM ja on vastupidavam mürale. Faasmodulatsioon (PM) muudab kandesignaali faasi, mis on omakorda seotud nii amplituudi kui ka sagedusega.

Digitaalses maailmas kasutatakse mitmeid modulatsioonimustreid. Kuigi AM, FM ja PM on analoogsignaalide puhul keskse tähtsusega, on nende digitaalsed vasted või nende põhimõtetest tuletatud meetodid laialt levinud. Näiteks kvadratuuramplituudmodulatsioon (QAM) kombineerib amplituudi ja faasi modulatsiooni, et edastada mitu bitiinfot ühe sümboli kohta, suurendades seeläbi andmeedastuskiirust. Erinevad QAM-i astmed, nagu 16-QAM või 64-QAM, näitavad, kui palju erinevaid olekuid signaal võib omandada.

Lisaks on olemas ka teisi tehnikaid nagu FSK (Frequency Shift Keying), kus erinevaid bittide väärtusi esindavad erinevad sagedused, ja PSK (Phase Shift Keying), kus erinevaid bittide väärtusi esindavad erinevad faasid. Modulatsioonimustrite valik sõltub paljuski rakenduse nõudmistest, sealhulgas soovitud andmeedastuskiirusest, spektraalsest kasutegurist, energiatõhususest ja vastupidavusest häiretele.