mittehemolüütilist

Mittehemolüütiline, sageli kirjeldatud ka gamma-hemolüüsina, on mikrobioloogias kasutatav mõiste, mis kirjeldab bakterite omadust kasvamisel verialusel (veri-agar) mitte põhjustada punaste vereliblede lõhustumist. Hemolüüs on nähtav suhtluses koloonia ümbrusega: beta-hemolüüsiga tekib täielik selge halo, alfa-hemolüüsiga muutub ala osaliselt rohekas-värviliseks, kuid mittehemolüütilisel (gamma) muster ei teki hemolüütilist halo ja veri-agar jääb üldiselt muutumatuks.

Mittehemolüütilisus on oluline identifitseerimisel, kuna see aitab eristada baktereid erinevate hemolüütiliste tüvede vahel. Eriti tähtis on see streptokokkide, enterokokkide ja stafilokokkide tüvede identifisatsioonil: mõnel tüvel on gamma-hemolüüs, teistel alfa- või beta-hemolüüs. Näiteks enamik Streptococcus tüvesid ei ole alati mittehemolüütilised, kuid mitmed Enterococcus ja mõned Staphylococcus tüved võivad olla gamma-hemolüütilised ning toodavad koloonia ümber veriselamust mittehemolüütilist tulemust.

Tähtis on mõista, et mittehemolüütiline ei tähenda automaatselt patogeensust puudumist. Paljud mittehemolüütilised bakteri tüved võivad põhjustada infektsioone või olla haiglaravi ajal aretatud kolooniad. Hemolüüsi muster kombineeritakse tavaliselt teiste identifitseerimismeetoditega (biokeemilised testid, molekulaartorud, kultuuri omadused), et saada täpne liik ja kliiniline tähendus.