mitmetäpsuse

Mitmetäpsus viitab programmeerimiskeeltes ja arvutisüsteemides andmetüüpide kasutamisele, mis võivad salvestada arve erineva täpsusega. Levinumad täpsustasemed on ühe täpsusega (single-precision) ja kahekordse täpsusega (double-precision). Ühe täpsusega numbrid kasutavad tavaliselt 32 bitti ja kahekordse täpsusega numbrid 64 bitti. Kahekordse täpsusega numbrid suudavad salvestada suuremat vahemikku väärtusi ja pakuvad ka suuremat täpsust, mis tähendab, et nad saavad esindada komaga arveid peenemate detailidega.

Valik ühe või kahekordse täpsuse vahel sõltub rakenduse nõudmistest. Kui on vaja töödelda suurt hulka numbrilisi andmeid ja mälu või jõudlus on kriitilised, võib ühe täpsusega numbrite kasutamine olla eelistatav, kuna see nõuab vähem mälu ja võib olla kiirem. Kui aga on vaja suuremat täpsust, näiteks teaduslikes arvutustes, finantsrakendustes või graafika renderdamisel, on kahekordse täpsuse numbrid hädavajalikud.

Kõrvalekalded täpsuses võivad tekkida nii ühe- kui ka kahekordse täpsusega arvude puhul, eriti kui tehakse palju aritmeetilisi operatsioone. Need kõrvalekalded on seotud arvutite viisiga, kuidas need esindavad reaalarve, mis on sageli irratsionaalsed või lihtsalt ei mahu täpselt 64 bitti. Seetõttu on programmeerijatel oluline mõista mitmetäpsuse mõju ja valida sobiv andmetüüp, et saavutada vajalik tasakaal täpsuse, jõudluse ja mälukasutuse vahel.