mititsiidid

Mititsiidid on pestitsiidide rühm, mille eesmärk on lestade (mites) populatsioonide kontroll. Need ained on peamiselt suunatud lestade vastu ja neid kasutatakse taimede kahjustuste ennetamiseks ja raviks ning ka mesinduses varroa-lesta vastu. Mititsiidide kasutusalad hõlmavad põllumajandust, aiandust ja viljade-köögiviljade kasvatust ning mesindust.

Toimemehhanismid on mitmekesised: need võivad toimida kontakt- või süsteemselt ning häirida lestade närvisüsteemi või ainevahetust. Klasside näited hõlmavad sünteetilisi ühendeid nagu organofosforidid, karbamidaadid ja püreetroidid, ning looduslikke või bioloogilisi aineid nagu azadiraktiin (neemipõhised) ja taimeõlisid. Spinosynid (nagu spinosad) ning makrotsüklilised laktonid (nt abamektiin) on teised laialdaselt kasutatavad mititsiidid. Mõnel juhul kasutatakse ka süsteemseid preparaate nagu spirotetramat.

Kasutus ja ohutus: rakendatakse vastavalt integreeritud taimekaitse (IPM) põhimõtetele, mis ühendavad kultuurilised meetmed, bioloogilise kontrolli ja keemilised vahendid. Nõuetekohane annus, manustamise aeg ja piirangud on oluline järgida ning arvesse tuleb võtta ökoloogilisi riske, sealhulgas mõju tolmeldajatele ja veekogude elustikule. Enne kasutust tuleb järgida kohalikke registreerimis- ja ohutusnõudeid ning järgida retsiprotseduurseid piiranguid ja jääkide kontrolli.

Vastupidavus ja reguleerimine: lestade vastupanu mititsiididele on kasvav probleem, mistõttu soovitatakse kontrolli mitmekesistada ja vajadusel vahetada kasutatavaid aineid. Reguleerimine ning lubadused erinevad riigiti; kasutusjoonised ja ohutusnõuded langevad kohalikele õigusaktidele.