metallitöötlus

Metallitöötlus on tööstus- ja insenerivaldkond, mis tegeleb metallide töötlemisega eesmärgiga valmistada osi, komponente ja lõptoodeteid. See hõlmab materjalide vormimist, ühendamist ja viimistlust, et saavutada täpsed mõõtmed, sobivad omadused ja pikk kasutusiga. Metallitöötlus käsitleb nii ferrootsete kui mitteferrootsete metallide töötlemist ning sageli erinevaid töötlustasemeid ja kuumtöötlust.

Peamised töötlusviisid on lõikamine ja viimine (treimine, freesimine, puurimine); vormimine (valtsimine, vormimine, ekstrusioon); ning ühendamine (keevitus, liimimine, surveühendused). Kuumutustöötlus sisaldab pehmendamist ja karastamist ning pinnatöötlus ja kaitse (galvaniseerimine, anodiseerimine, värvimine). Nendes protsessides kasutatakse mitmesuguseid tööriistu ja seadmeid, mis võimaldavad saavutada vajalikku täpsust ja omadusi.

Tööriistad ja seadmed hõlmavad masinaid nagu treipingid, freesid, puurimis- ja lõikeseadmed, vormimis- ja valtsimisseadmed ning arvutikontrolliga (CNC) tööriistu. Metallitöötlust kasutatatakse laialdaselt autotööstuses, masinaehituses, lennunduses, energia- ja ehitussektoris ning tootmisprotsesside osana.

Ajaloos on metallide töötlemine ulatunud sepatöö algusaegadest pronksi- ja rauaajani. Mehhaniseerimine ja tööstusrevolutsioon tõid kaasa masinatega töötlemise laialdase arengu. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algul on CNC-töötlus ning lisandtootmine suurendanud täpsust, korduvust ja tootlikkust.

Ohutus ja keskkond: metallitöötlus tekitab ohtusid nagu kuumad pinnad, sädemed, tolm ja mürgised aurud. Töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, kaitsekindad ja respiraatorid); töökeskkonnas tagatakse hea ventilatsioon ning kohaldatakse kehtivaid ohutus- ja keskkonnanõudeid.