metaboliseerimise

Metaboliseerimine ehk metabolism on biokeemiline protsess, mille käigus organism muundab väliseid ja sisemisi aineid, sealhulgas toitaineid, ravimeid ja toksiine, muutes need vees lahustuvamateks või inaktiivsemateks. Enamik metabolismi toimib maksas, kuid oluline osa avaldub ka neerudes, soolestikus, kopsudes ja nahas. Metaboliseerimine aitab aineid neutraliseerida ja soodustab eritumist, ning mängib seetõttu olulist rolli detoksiktsioonis ja ravimite eritumises.

Metaboliseerimine jaguneb kaheks põhisammuks. Faas I hõlmab oksüdatsiooni, redutseerimist ja hüdrolüüsi, muutes lipofiilseid aineid veidi polaarsemaks. Selles osalevad peamiselt tsütokroom P450 (CYP) ensüümid ja teised oksüdatiivsed ning redoks-ensüümid. Faas II on konjugatsioon, kus ainetesse lisatakse vees lahustuvaid gruppe: glükuronatsioon, sulfatsioon ja glutatioonikonjugatsioon, mis suurendavad eritumist.

Metaboliseerumist mõjutavad geneetilised variatsioonid (nt CYP2D6, CYP2C9), vanus, haigused, toitumine ja alkoholi ning ravimitevahelised interaktsioonid. Ka elundite koostoime ja maksas esineva ensüümide ekspressiooni muutused mõjutavad kiirust ja eritumist.

Metaboliseerimine on keskne farmakokineetikas ja toksikoloogias: see määrab ravimite efektiivsuse, toksilisuse ja eritumise ning võib juhendada prodrugide kasutust. Täpsem mõistmine aitab paremini prognoosida raviefekti ja kõrvaltoimeid ning edendab personaalset lähenemist ravimitele.