meditatsioonist

Meditatsioon on praktika, mille eesmärk on keskendumine, tähelepanu suunamine ja teadlikkuse suurendamine. Lähenemised võivad keskenduda lühikeste mõtete ja tunnete jälgimisele, hingamise jälgimisele või teatud objektile keskendumisele. Sageli sisaldab see vaikust, ruumis olemise kogemuse ja kogemuslikku tähelepanu suurendamist. Meditatsioon võib toimuda iseseisvalt või juhendatult ning erinevates traditsioonides on selle praktika eesmärgid erinevad, kuid üldiselt püüab see luua rahuliku ja selgema sisemise kogemuse.

Ajalooliselt on meditatsioon juurdunud iidsetes traditsioonides, näiteks Indias, kus orelid moodustavad seotud praktikad hinduistlikus ja budistlikus kultuuriruumis, ning Laiemas Ida- ja Ida- Aasias. Kaasaegne mindfulness- või tähelepanelikkuspõhine meditatsioon sai laiemalt tuntuks 20. sajandil ning levis Lääne kultuuridesse nii tervishoiu, psühholoogia kui eneseabi kaudu. Eestis on meditatsioon saanud osaks tervise- ja heaolukultuurist ning erinevad kursused, juhendajad ja äppide abilised on võimaldanud ligipääsu laiemale publikule.

Meditatsioon hõlmab mitmesuguseid vorme, sealhulgas mindfulness (hetkes olemise ja teadmise kasvatamine), kontsentratsioonimeditatsioon (keskendumine teatud objelile või toimingule), mantrade või juhendatud meditatsiooni kasutamine ning eri traditsioonide rituaalsed või vaimsed praktikad. Uuringud näitavad mõningaid positiivseid mõjusid stressi, ärevuse ja une kohta, ning mõnede inimeste puhul tekib kogemusliku rahulolu ja keskendumisvõime paranemine. Kuid tulemused on erinevad ning meditatsioon ei asenda sageli arsti või terapeudi pakutavat ravi.

Alustamine on lihtne: vali vaikne koht ja mugav asend, alusta 5–10 minutist päevast praktikast, keskendu hingamisele või teatud objekti ning jätka tähelepanu tagasi suunamist, kui see kaldub kõrval ära. Oluline on järjepidevus ja vajadusel juhendaja või kvaliteetse rakenduse abi, et praktika oleks ohutu ja tõhus.