manustamisviisidest

Manustamisviisid ehk ravimite manustamise teed kirjeldavad, kuidas ravim jõuab patsiendi kehasse ja millal toime avaldub. Need jaotuvad peamiselt enteraalseteks ja parenteraalseteks ning võivad olla nii süsteemse kui kohese toime saamiseks kui ka kohaliku mõju saavutamiseks mõeldud.

Enteraalne manustamine hõlmab suu kaudu andmist; see sisaldab tablettide, kapslite, siirupite ja suspensioonide vorme. Suu kaudu manustamine on tavaliselt mittestabiilsete ravimite või madala biosaadavusega preparaatide valik. Rektaalne manustamine on alternatiiv neelamisraskuste korral ja võib pakkuda nii lokaalseid kui süsteemseid mõjusid. Enteraalset rada iseloomustavad sageli suurem kogemusega tarvitamine ja varieeruv imendumisaeg.

Parenteraalne manustamine tähendab ravimite kasutamist, mis seedetrakti läbimata jõuavad verre või kudedesse: intravenoosne (IV), intramuskulaarne (IM) ja subkutaalne (SC). Parenteraalsetel teedel on kiirem või kontrollitavam toime ning neid kasutatakse sageli kiire reageeringu või keerukamate manustamisvormide puhul.

Inhaleerimine hõlmab aerosoolide või pulbritena kopsudesse toimetamist ning võib pakkuda süsteemset või lokaalseid mõjusid. Lokaalseks või kohalikuks toimeks mõeldud manustamise viisid hõlmavad nahale või limaskestadele mõeldud ravimeid (transdermaalne plaastrid, kreemid), silma tilgad, ninatilgad ja kõrvatillad.

Ravimite valikut mõjutavad ravimomadused (lahustuvus, stabiilsus, biosaadavus), vorm ja manustamisviis, ravi eesmärk, patsiendi seisund ja suutlikkus manustamist läbi viia ning sikkerusnõuded. Kokkuvõttes aitab manustamisviisi valik optimeerida toime kiirust, kestust ja ohutust.