maasõlevad

Metsatüüp, mida iseloomustab suurema osa puudest liigiline vaesus ja seal domineerivad kas männid või kuused. Maasõlevad on looduslikult esinevad metsakooslused, mis võivad moodustuda erinevates kliima- ja mullatingimustes.

Eestis esineb maasõlevaid sageli liivastel või vaestel muldadega aladel, kus teised puuliigid ei saa konkurentsivõimelised olla. Männikud on tüüpilised kuivadel ja liivastel kasvukohtadel, samas kui kuusikud võivad kasvada ka veidi niiskemates tingimustes, kuid siiski happelistel muldadel.

Taimestik maasõlevates on sageli üsna liigivaene. Alusmetsas võib esineda kadakat, mõningaid sammaliike ja puhmakudena kasvavaid rohttaimi, nagu näiteks kanarbik või sinikad. Pinnakate võib olla ka paljas või kaetud sambla ja samblikega.

Maasõlevate ökoloogiline väärtus seisneb nende rollis teatud liikide elupaigana. Nendes metsades elavad mitmed spetsiifilised putukad, linnud ja ka imetajad, kes on kohanenud selliste tingimustega. Samas on maasõlevate pindalad sageli ohustatud inimtegevuse, nagu metsaparanduse või maaparanduse tagajärjel. Mõned maasõlevad on kaitse all.