maastikukasutus

Maastikukasutus on inimeste maapinna kasutamise ja korralduse üldmõiste, mis kirjeldab, milliseid funktsioone ja eesmärke erinevad maastikuosad täidavad. See hõlmab põllumajandus-, metsandus-, linnastruktuuri, transpordi-, puhke- ja turismialasid ning kaitse- ja taastamisvaldkondi. Maastikukasutus püüab tagada tasakaalu majandustegevuse, sotsiaalsete vajaduste ja keskkonnahoiu vahel, säilitades elukeskkonna kvaliteedi ja ökosüsteemide toimimise.

Planeerimine ja haldamine: riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil kirjeldatakse ja korraldatakse ruumiline kasutus, määratakse erinevate kasutuste eest vastutavad alad ning rakendatakse kaitse- ja arendustegevusi. Eesmärk on jätkusuutlik areng, ruumilise efektiivsuse suurendamine ning ressursside kaitse, arvestades loodusressursse, kliimamuutuste riske ja kogukondade vajadusi.

Andmed ja meetodid: maastikukasutust jälgitakse GIS-põhiste ruumiandmete ja kaartide abil. Kasutatakse ka katastrikaartid, Euroopa ja riiklikke andmekogusid (nt CORINE Land Cover), et kirjeldada ja analüüsida alade kasutust ning selle muutusi.

Väljakutsed ja tulevik: urbaniseerumine, demograafilised muutused, looduskaitse ning ressursside piiratus. Tulevikusuundade hulka kuuluvad kestlik energiatootmine, looduse ja kultuuripärandi hoidmine ning kogukonnapõhine ruumiline arendustöö.

---