maandumine

Maandumine on protsess, mille käigus õhus liikuvas või kosmoselaevast tuulel endine sõiduk jõuab kontaktini maapinna või muu pinnaga. Sõna kasutatakse peamiselt lennunduses ning kosmoseuuringutes ja see viitab teatud liikumisfaasile, mille käigus diivide ja kiirused tavaliselt langetatakse kontrollitult.

Lennunduses kirjeldab maandumine lennuki või helikopteri tekkivat põhilist etappi, kus läheneval lennul õhuvarustus ja kontrollmehhanismid, nagu espress-flapsid, maandumisjalgad ja pidurdusmehhanismid, viivad lennuki ohutuks puudutamiseks maal. Protsessi tavaliselt iseloomustavad lähenevus, maandumiskõver ja touchdown ning maandumist järgnevad pidurdus ja rullumine.

Kosmoselaevade puhul tähendab maandumine kosmilise teekonna lõppu, kui alus puudutab taotletud pinda, olgu see planeet, kuu või muu taevakeha. Kontrollitud maandumine hõlmab tavaliselt tuuma‑ või bumerangpropulsiooni ning pehme kontaktpinna saavutamist, mis minimeerib konstruktsiooni kahjustusi ning tagab varustuse ja isikute ohutuse. Välistel tingimustel võib maandumine olla keeruline, kui pinnase omadused või atmosfäär on ebasoodsad.

Maandumine on oluline mõiste nii tehnilises kui ka igapäevases keelestuses, kus see kirjeldab erinevaid meetodeid ja süsteeme, mis lubavad tõhusalt lõpetada liikumise õhu- või kosmoseruumis. See on tihti vaadeldud koos turvalisuse, inseneritehnika ja lennuoperatsioonide kontekstiga.