maailmavaates

Maailmavaates on üldine tõlgendusraamistik, mille alusel inimesed mõtlevad maailmast, tõlgendavad sündmusi ning hindavad ja valivad väärtusi. See hõlmab üht või mitut põhiküsimust: mis on olemas, kuidas teadmised omandatakse ja millised on moraalsed põhimõtted, mis juhivad inimese käitumist. Maailmavaade koosneb ontoloogiast (mida me peame olemiseks), epistemoloogiast (kuidas me teame) ja aksioloogiast (mida peame väärtuslikuks). Neid küsimusi täiendavad kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid, sealhulgas religioon, teadus, filosoofia, keel ning pere ning isiklik kogemus.

Allikad ja mõjutajad hõlmavad kultuurilist tausta, õpetust, meediat ja sotsiaalseid suhteid, mis kujundavad tõlgendusi ja uskumusi. Maailmavaade võib olla ühes või mitmes dimensioonis: religioosne või sekulaarne, loodusteaduslik või humanistlik ning konservatiivne või liberalistlik.

Areng ja muutumine on normaalne osa elust: nooruses omandatakse esimesed uskumused ja tõekspidamised; täiskasvanueas võivad kriitiline mõtlemine ja kogemused viia uuendusteni.

Maailmavaade mõjutab, kuidas inimesed võtavad vastu uudiseid, milliseid väärtusi tajuvad solidaarsuse ja vastutuse aluseks ning kuidas nad kujundavad õiguslikke ja poliitilisi valikuid.

Seotud mõisted hõlmavad weltanschauung ning kultuurilist raamistikut. See on dünaamiline kontseptsioon, mida uuritakse sotsioloogia, antropoloogia ja psühholoogia valdkondades.