Maailmavaade

Maailmavaade on inimese või rühma üldine ja koherentne arusaam maailmast, selle toimimisest ja inimeste kohast selles. See hõlmab uskumusi, väärtusi, teadmisi ning ootusi ning suunab, kuidas sündmusi tõlgendatakse, milliseid eesmärke püstitatakse ja milline on käitumisviis.

Maailmavaade koosneb peamistest komponentidest: ontoloogia (mis on olemas), epistemoloogia (kuidas me teeme teadmisi), eetika ja väärtused, maailmavaate poliitiline ja sotsiaalne suunitlus ning esteetika ja kultuurilised normid.

See kujuneb ja muutub ning on tugevalt mõjutatud kultuurilisest taustast, perekonnast, haridusest, keelest, usundist, meediast ja ajaloolisest kontekstist. Uued kogemused ja teaduslik areng võivad maailmavaadet ajas täiendada või ümber defineerida.

Erinevad maailmavaate suunad hõlmavad naturalistlikku või materialistlikku lähenemist, religioosset või sekulaarset humanismi, kriitilist teooriat ning erinevaid kultuurilisi või rahvuslikke tõlgendusi.

Maailmavaade mõjutab tõlgendusi, otsuseid ja käitumist ning mängib olulist rolli hariduses, avalikus diskursuses ja poliitikas. See võib soodustada dialoogi ja koostööd erinevate vaadete vahel või tekitada konflikte.

Seos teadusega: uus teaduslik teadmine võib maailmavaadet muundada; kriitiline mõtlemine ja avatuse olemasolu soodustavad tolerantsi ja nüansseerimist. Võrdluseks kasutatakse mõisteid Weltanschauung ja cosmovision; Eestis kasutatakse peamiselt terminit maailma vaade.