mõttekaarte

Mõttekaardid on visuaalne tööriist mõtete ja teabe seoste ning hierarhia kujutamiseks. Tavaliselt algab kaart keskse ideega, millest hargnevad põhiteemad ja nende alateemad. Kaardile kasutatakse märksõnu, pilte, värve ning ühendusviise, et rõhutada seoseid ja luua ülevaatlik pilt.

Kokkupanekul alustatakse keskse mõistega, lisatakse esmased oksad (peamised teemad) ja täiendatakse neid detailide või alamvalikutega. Märksõnad peaksid olema lühikesed ja selged; pilt või ikoon võib sümboliseerida mõistet. Kaarti võib koostada käsitsi või digitaalselt, kasutades erinevaid tööriistu või lihtsat joonistust.

Mõttekaartide peamine eesmärk on ideede genereerimine, õppimise ja mälukasutuse parendamine, planeerimine ja meeskonnatöö. Need soodustavad mitte-lineaarset mõtlemist, annavad ülevaateid ja aitavad süstematiseerida teadmisi ning tegevusi.

Mõttekaardid erinevad kontseptkaartidest: mind maps on tavaliselt radiaalsed ja keskse ideega, samas kui kontseptkaardid kujutavad seoseid lause- või märgistesõlmes ning rõhutavad hierarhilisi ja loogilisi seoseid.

Tööriistad: nii käsitsi joonistatud kui digitaalsed platvormid nagu MindMeister, XMind, Coggle ja FreeMind. Need on laialdaselt kasutatavad nii hariduses kui ka ärides, projektide planeerimises, koosolekute protokollide koostamisel ning isikliku või meeskondliku õppe korraldamisel.

Mõttekaartide populariseerijaks peetakse Tony Buzani, kes esitles ideed 1970-ndatel; tänapäeval on need laialdaselt kasutusel üle maailma õppimises ja tööprotsessides.