lümfkapillaaride

Lümfkapillaarid on tillukesed veresooned, mis moodustavad osa lümfisüsteemist. Need on eriti peenikesed torukesed, mis paiknevad enamikus keha kudedes, kuid mitte kesknärvisüsteemis, luuüdis ega veres. Lümfkapillaaride seinad on ühekihilised ja koosnevad lamerakkudest. Nende ehitus on oluliselt erinev tavalistest veresoontest, kusjuures lümfkapillaaride otsad on pimedad, ehk nad ei moodusta suletud ringi.

Lümfkapillaaride peamine ülesanne on koguda kudedesse kogunenud liigne vedelik, mida nimetatakse lümfiks. Selles vedelikus leidub ka valke, rasvu, baktereid ja teisi jääkaineid. Lümfkapillaaride seinad on permeaablimad kui veresoonte seinad, võimaldades suurtematel molekulidel ja osakestel kergesti siseneda. Ühelt poolt avanevad lümfkapillaarid otse kudedesse, teiselt poolt ühinevad nad suuremateks lümfisoonteks.

Lümfivool toimub peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja hingamise abil, sest lümfisüsteemil puudub oma pump. Lümf voolab mööda lümfisooni läbi lümfisõlmede, kus see puhastatakse kahjulikest ainetest, ning lõpuks suubub tagasi vereringesse. Seega mängivad lümfkapillaarid olulist rolli vedelikutasakaalu säilitamisel ja immuunsüsteemi töös.