lümfivoolu

Lümfivoolu on lümfi liikumine kudedest läbi lümfisüsteemi ning lõpp kahe vereringesse. Lümfisüsteem koosneb lümfisoonedest, lümfisõlmedest, põrnast ja mandlitest ning täidab olulise rolli koevedelike tasakaalu, rasvade imendumise ja immuunvastuse korraldamisel. Lümf on peamiselt läbipaistev vedelik, mis sisaldab valke ja leukotsüüte ning kanab kehast välja jääkaineid ja võõrkehi. Lümfivoogu kontrollivad klapid ja lümfikanalite võrk, mis võimaldab vedeliku liikumist ühes suunas.

Lümfivoolu mehhanism põhineb lümfisoonte struktuuril: lümfkapillaarid imavad interstitsiaalvedelikku ning suunavad selle väikestest teedest suurematesse lümfivõrkudesse. Sealt liigub lümf edasi suurteks kanaliteks, mis viivad selle lõpuks kõhuõõnesse ja kaenlaaluse ümbritsevasse veeniõõnde. Seinal on silelihast ning sellel on klapid, mis tagavad vedeliku ühesuunalise liikumise. Lümfivoolu mõjutavad peamiselt skeleti lihaste kokkutõmbed, hingamissagedus ja kehaasendi muutused.

Funktsioonid hõlmavad koevedelike tasakaalu säilitamist, rasvade imendumist seedetraktist ning immuunvastuse ettevalmistamist. Lümf kannab lümfotsüüte ja teisi immuunrakke, filtreerides lümfi lümfisõlmedes ning algatades vajadusel immuunreaktsioone.

Patoloogiad võivad hõlmata lümfedemi, kui lümf voolab kehast välja liiga aeglaselt või on blokeeritud; see võib põhjustada turset, korduvaid infektsioone ja kroonilisi põletikke. Diagnoosimiseks kasutatakse meetodeid nagu lümfografiaalne uuring ja lümfoscintigraalia, samuti rehabilitatsioonivõimalusi nagu kompressioonravi ja füsioteraapia.