lümfisoonte

Lümfisooned on lümfisüsteemi osad, mille ülesanne on viia lümfi kudedest ning organitest edasi suurematesse veenidesse. Lümf on vedelik, mis tekib kudede kapseldumis nina—filtratsiooni tulemusena interstitsiaalsest vedelikust ning mis sisaldab lümfotsüüte, valke ning mõnikord rasvasid. Lümfid voolavad ühesuunaliselt ja kõigepealt koguvad end lümfkapillaarides, mis on eriti õhukesed ja mille endoteeli lipsuvad rakud moodustavad ventiilitaolised lõhed. Need ventiilid võimaldavad lümfil siseneda, kuid takistavad selle tagasi voolamist.

Lümfisooned koosnevad kolmest tasandist: lümfkapillaaridest, kogumisradadest (collecting vessels) ja suurtest lümfisõlmede ning kahe peamise toru kaudu vastuvõtjateni. Lümf suunatakse keskele või suurte sõlmede juurde ning edasi peamisteks kanaliteks, nagu thoracicus (rindkere) ja parem lümfikanal, mis suunavad lümfi lõpuks suurde veeni nurka – tavaliselt kaela ja rinna lümfivoog veeni sisse. Lümfisooned tavatsed järgida arterite ja veenide teid ning nad sisaldavad klappe, mis hoiabid lümfi ühes suunas.

Funktsioonid hõlmavad kudede vedeliku tasakaalu taastamist, immuunvastuse osalemist (lümfotsüüdid ning lümfisõlmed filtrivad ja töötlevad antigeene) ning rasvade imendumist soolestikus lactealide kaudu. Häired, nagu lümfedeem, võivad tuleneda lümfivoolu takistusest või kahjustusest. Lümfisoonte korral on oluline nende piisav toimimine immuunsüsteemi ja vedeliku tasakaalu jaoks.