veeniõõnde

Veenisoonteks nimetatakse veresooni, mis transpordivad hapnikuvaest verd südamest keha kudedesse. Need veresooned on osa vereringesüsteemist ja mängivad olulist rolli hapniku ja toitainete tarnimisel rakkudele ning süsihappegaasi ja jääkainete eemaldamisel.

Veenisooned erinevad arteritest oma struktuuri ja funktsiooni poolest. Neil on tavaliselt õhemad seinad kui arteritel, kuna vere rõhk veenides on madalam. Veenides on ka klapid, mis takistavad vere tagasivoolu ja aitavad verel südameni liikuda. Veenisooned paiknevad erinevates sügavustes kehas, mõned asuvad naha lähedal (pindmised veenid) ja teised sügavamal (süvariinid).

Vereringesüsteemi ülesehitus seisneb selles, et veenid koguvad verd kudedest ja suunavad selle südame paremasse kotta. Sealt liigub veri kopsuarteri kaudu kopsudesse, kus see rikastub hapnikuga. Hapnikurikas veri naaseb seejärel kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta, kust see surutakse aordisse ja levitatakse üle kogu keha. See pidev vereringe tagab elutähtsate ainete optimaalse jaotuse.

Veenisoontega seotud probleemid, nagu näiteks veenilaiendid, tromboosid või veenipõletikud, võivad mõjutada vereringe tõhusust ja põhjustada erinevaid terviseprobleeme. Tervislik eluviis, sealhulgas piisav liikumine ja tasakaalustatud toitumine, aitab hoida veenisoonte tervist.