lülidevaheketas

Lülidevaheketas on lülidekehade vahel paiknev pehme, elastne ketas, mis toimib šokisummutajana ja võimaldab lülide vahel liikumist. Iga ketast moodustavad kaks osa: väliskih annulus fibrosus ja sisemine geeljas tuum nucleus pulposus. Annulus fibrosus koosneb kiudkudest lamellide järjestusest, mis annavad kettale tugevuse ja resistentsuse koorlevatele koormustele. Nucleus pulposus on vesine geel, mis jagab koormust ühtlaselt ja võimaldab ketta deformeerumist.

Ketad on avaskulaarne ja aneuralne; toitained ja hapnik jõuavad keskossa endplaatide difusiooni teel. Vananemine ja koormus võivad põhjustada degeneratsiooni: veesisalduse vähenemine, elastsuse kadumine ja lamellide lõhed.

Degeneratsioon võib viia disc herniatsioonini, kus nucleus pulposus tungib läbi annulus fibrosuse ja surub närvijuure vastu, tekitades alaselja või jalavalu ning radikulaarseid sümptomeid. Lisaks võivad tekkida muud degeneratiivsed muutused, näiteks spondüloos.

Diagnostika ja ravi: MRI on kuldstandard ketta seisundi hindamisel; CT või radiograafia võib anda lisainfot. Ravi on tihti konservatiivne: puhkus, füsioteraapia, harjutused, põletikuvastased ravimid ja analgeetikumid; vajadusel epiduraalne steroidinjektsioon. Kui konservatiivne ravi ei anna piisavat leevendust, võib olla kirurgiline sekkumine, nagu diskektoomia või lülidefuzioon; mõnel juhul võib kaaluda totaalse lülidevaheketas asendamist.