lõpparvete

Lõpparve, ehk final invoice, on arve, millega lõpetatakse lepingule või projektile vastavalt sooritatud tööde ja teenuste tasumine. See koondab kõik enne lõppu tekkinud kulud, osamaksed ning võimalikud muudatused ja lisad, ning näitab lõpuks tasumisele kuuluvat summat.

Sisu ja koost

Lõpparve sisaldab tavaliselt kliendi ja müüja andmeid, viiteid lepingule või projekti, loetelu teostatud töödest või tarnitud toodetest, üksuste hinnad, kogused, käibemaksu summa ning kogusumma. Lisaks võivad seal olla muudatused (variandid), tagasimaksed, allahindlused, tagatised või sätestatud viivitused. Koostoimingu ja tasumisaegade kohta sätestatakse tavaliselt maksetähtaeg ning maksevõimalused.

Aeg ja seos muudatustega

Lõpparve esitatakse tavaliselt pärast töö lõppu, vastuvõtmist või projekti finaliseerimist. Ennokoosseid arveid võib esitada etapiliselt (nt. osaarved), kuid lõpparve lõpetab arveldusprotsessi ning kajastab viimaseid muudatusi ja lõppsummat. Vajadusel kaasneb lõpparvega kinnitused või aktid töö vastuvõtu kohta.

õiguslik ja maksustamise aspektid

Lõpparve on oluline dokument raamatupidamises ja maksustamises. Euroopa Liidu kontekstis kehtivad käibemaksu ja maksustamise reeglid, mis võivad sõltuda tarnimise hetkest ja antud teenusest või kauba liigist. Kui tekkivad tagatised või hoiused, võib lõpparve neid arvestada või eraldi väljastada.

Kasutusvaldkonnad

Lõpparve on levinud paljudes sektorites, eriti ehitus-, IT-, konsultatsioon- ja teenustarneprojektides, kus on lepinguline lõppkokkulepe ja võimalus täpsustada lõppraport või lõppnimestik.

Kasutuspraktika ja kokkulepped

Et vältida vaidlusi, peaks leping selgelt määratlema, millal lõpparve esitatakse, millised on lõpetamise kriteeriumid, kuidas käsitletakse puudusi, muutusi ja kinnitused ning millised on maksetingimused.