läbimõõtu

Läbimõõt (genitive: läbimõõdu) on geomeetriline mõiste, mis kirjeldab suurimat kõvera või keha läbiva lineaarset lõppu. Täpsemalt on läbimõõt sirglõik, mis läbib keskpunkti ja ühendab kahe külgjoone või -pinna vastastikused koordinaadid. Ringjoone puhul on läbimõõt kõige pikem haarejoon ja samal ajal kõigi kõveratel juhtudel ideede mõõtmiseks oluline suurus.

Kui ringjoone raadius on r, siis läbimõõt d on d = 2r. Läbimõõduga seotud põhikontseptsioonid hõlmavad ümbermõõdu ja pindala seoseid: ümbermõõt C = πd ning pindala A = πr^2 = (π/4) d^2. Kui rääkida sfäärist, on läbimõõt D sama kui kahe vastaspunkti vahe sirglõike pikkus läbi keskpunkti. Sfääri pindala S = πD^2 ja maht V = (π/6) D^3.

Praktilises kasutuses kanoniseeritakse läbimõõtu mõõtmisi erinevates kontekstides, näiteks rattaseadmete, torude või ühenduste puhul. Omaduste kirjeldamiseks kasutatakse sageli mõistet „väline läbimõõt” (OD) ja „sisemine läbimõõt” (ID). Mõõtmised tehakse tavaliselt täpsete tööriistadega, nagu vahemik- või mikromeetri abil.

Esti keeles on sõna läbimõõt ning selle omastav vorm läbimõõdu kasutuses laialt levinud; läbimõõtu kujundatakse tavaliselt fraasides, mis viitavad läbimõõdu suurusele või omadustele.