liigipopulatsioon

Liigipopulatsioon viitab konkreetse liigi üksikisikute kogumile, kes elavad teatud aja jooksul ja kindlal territooriumil. See on fundamentaalne mõiste ökoloogias ja populatsioonibioloogias, mida kasutatakse elusorganismide uurimiseks. Populatsioonid pole staatilised; nad muutuvad pidevalt erinevate tegurite mõjul.

Peamised populatsiooni iseloomustavad tunnused hõlmavad selle suurust ehk arvukust, tihedust ehk populatsiooni suurust pinnaühiku kohta, jaotust ehk ruumilist mustrit, kus isendid paiknevad, ning vanuselist ja soolist struktuuri. Populatsiooni suurust mõjutavad sündimus, suremus, sisseränne ja väljaränne. Sündimus suurendab populatsiooni suurust, samal ajal kui suremus seda vähendab. Sisseränne (isikute liitumine populatsiooniga väljastpoolt) ja väljaränne (isikute lahkumine populatsioonist) mõjutavad samuti arvukust ja ruumilist jaotust.

Populatsioonid võivad kasvada, kahaneda või püsida stabiilsena sõltuvalt keskkonnatingimustest ja liikidevahelistest suhetest. Keskkonna piirangud, nagu toidu, vee või ruumi kättesaadavus, samuti kiskjad, haigused ja konkurents, võivad piirata populatsiooni kasvu ja säilitada tasakaalu nn kandevõimega. Populatsiooni dünaamika uurimine on oluline loodusvarade majandamiseks, liikide kaitsmiseks ja haiguste leviku mõistmiseks.