liigesevedelikku

Liigesevedelikku ehk sünoviaalvedelikku leitakse liigeste sünoviaalmembraanide poolt sünoviaalõõnes. See on viskoosne, selge või kahvatukollase värvusega vedelik, mis tagab liigeste liikumise ajal libestuse, varustab kõhrkoe toitainetega ja aitab amortiseerida koormust. Vedeliku tootmine ja ringlus on liigeste tervise jaoks hädavajalik.

Sünoviaalvedeliku koostis koosneb peamiselt veest ning sünoviotsüütide poolt toodetud komponentidest, nagu hüaluronhape ja lubriin (PRG4). Need ained annavad vedelikule viskoossuse ja vähendavad hõõrdumist. Vedelik sisaldab ka väikeseid koguseid glükoosi, lipiide ja valke; leukotsüütide arv on normaalsetes tingimustes madal.

Normaalse vedeliku kogus põlves on umbes 1–4 milliliitrit; vedelik tekib peamiselt sünoviaalmembraani rakkude sekretsiooni ja plasma filtratsiooni tulemusena. Vedelik uueneb pidevalt, aidates tagada toitainete vahetust ja liigese terviklikkust.

Diagnostika ja kliiniline väärtus: liigesevedeliku aspiratsioon (artriotsentese) võimaldab hinnata vedeliku värvi, läbipaistvust ja viskoossust ning teha laboratoorseid analüüse. Uuringud hõlmavad leukotsüütide arvu, bakterioloogilist kultuuri, kristallanalüüsi ning vajadusel mikroskoopiat ja seroloogiat põletikust või nakkusest.

Patoloogilised seisundid: osteoartriit ja muud degeneratiivsed haigused võivad vähendada vedeliku viskoossust ja hüaluronhappe sisaldust, samas põletikulised artriidid suurendavad leukotsüütide arvu ja võivad muuta vedeliku värvust. Septiline artriit on eriline meditsiiniline häda, mille korral tuleb alustada kiiret ravi.

Ravivõimalused: OA korral kasutatakse mõnikord intraartikulaarset hüaluronhappe manustamist (viskosupplementatsioon); efektiivsus varieerub. Liigesevedeliku roll liigeste tervise ja funktsiooni säilitamisel on keskne.