liidestusviisid

Liidestusviisid on eesti keele grammatilise sidumise vormide ja konstruktsioonide kogum, millega seotakse laused ning väljendatakse lausete vahelisi seoseid. Need vormid aitavad luua teksti sujuva ja loogilise tähendusvoo, vähendades kordusi ja suurendades selgust. Liidestusviiside käsitlus hõlmab nii ametlikke kui ka kõnekeelseid vorme ning nende erinevaid kasutusviise.

Peamised liigid on sidesõnad ja lausete sidumise vormid ilma sidesõnadeta. Sidesõnad ühendavad põhilauset kõrvallauset ning tähistavad seoseid nagu lisand, vastandus, põhjus või tingimus (näited: ja, või, kuid, sest, kui, et, kuna). Näiteks: Ta helistas, et küsida abi. Ta jäi koju, kuna ilm oli kehv. Teine grupp hõlmab lauselisüsteeme, mis siduvad lauseid ilma sidesõnadeta, näiteks osalise või infinitiivlausede kasutamine, ning osalise tegumi kaudu tekkinud lisandmoodustused. Näiteks: Ta naeratas, nähes tema naeratusi.

Funktsioonid: liidestusviisid moodustavad lauseühendused, näitavad ajalis-tingimuslikke või loogilisi seoseid, ning parandavad teksti kooskõla ja lugeja arusaamist. Õigesti kasutades aitavad nad vältida sõnakuulmatuid, tüütuid kordusi ning rõhutada põhijooni või vahetusi väite ja põhjuse vahel.

Seosed: sidesõnad, lauseühenduste vormid ja osalise/infinitiivlausede kasutus. See teema on osa lause ehitusest ja teksti producentsusest. See sisaldub eesti keele grammatikates ning suhteliselt laiaulatuslikult käsitletakse nii kooliõpikus kui ka keeleuuringutes.