lauseühenduste

Lauseühendused on grammatika osa, mis seob lauseid ja lausete osi ning võimaldab väljendada erinevaid seoseid ja suhteid. Nende kaudu moodustuvad keerukamad lausekonstruktsioonid, mis suurendavad teksti kooskõla ja selgust. Lauseühendused jagunevad peamiselt kolme tüüpi: koordinatiivsed ühendused, alistuvad ühendused ja diskursiivsed märgid.

Koordinatiivsed ühendused ühendavad võrdsed lausete osad või laused. Tavapärased näited on ja, või, kuid, aga ning. Näide: Ma õppisin ja sain eksamil hea hinne. Koordinatiivsete ühenduste abil võib tähendus lisada või vastanduda, ilma pealausega sõltuvust tekitamata.

Alistuvad ühendused seovad pealause ja alause, mistõttu lausete vaheline sõltuvus suureneb. Sõnad nagu et, kuna, sest, kui, kui mitte, ja muud sarnased väljendavad põhjust, tingimust või ajastust. Näide: Ma lähen koju, kui töö lõpeb. Alistuvad ühendused nõuavad tavaliselt koma.

Diskursiivsed märgid (sidekõned) juhivad teksti voogu, tähistavad põhjuslikkust, järeldust või üleminekuid ja võivad esineda lausete alguses või vahepeal. Näited: seetõttu, seega, aga tegelik viide/ch. Näide: Ta selgitas olukorda, seetõttu sai kuulda selget selgitust.

Punktuaalsus: alistuvate ühenduste puhul pannakse sageli koma enne alalauset; koordinatiivsete ühenduste puhul sõltub koma kasutus lause tähendusest ja struktuurist. Lauseühendused on seega olulised tööriistad teksti loogilise ülesehituse ja arusaamise parandamiseks.