lihtlauseid

Lihtlause ehk lihtlaused on laused, mis koosnevad ühest iseseisvast lausest ning mille predikaadiks on üks lõplik tegusõna. Selline lause väljendab ühte selget mõtet ning ei sisalda sõltuvaid lauseid ega mitme iseseisva lausest ühendust. Lihtlause võib olla deklaratiivne, küsimuslik või imperatiivne.

Struktuuriliselt on lihtlause sageli järgmine: subjekti, predikaat ja võimalikke täiendusi (otsene või kaudne objekt, määrsõnad, omadussõnalised määrajad). Eesti keele puhul on lause järjekord paindlik tänu käänetele; lõplik tegusõna märgib aega ja moodi. Subjekti võib lauses vahel puududa, kui kontekst on selge. Lihtlaused võivad sisaldada mitmesuguseid täiendusi ning need on tavaliselt lihtsaks, selgeks väljenduseks.

Lihtlausete kasutus on üldiselt laialtlevinud ning neid leidub igapäevases kõnes ja kirjutises. Näited: “Ta tuleb homme.” “Kas sa tuled?” “Mine kooli!” “Ilm on täna ilus.” Lihtlause eristub liit- ja alausekonstruktsioonidest, mis moodustavad keerukamaid lausekäike. Keeleõppes on tähelepanu keskmes lihtlause struktuur ja lausepredikaadi vorm, mis aitab eristada erinevaid lauseliike ning mõista lause tähendust eraldi mõtestades.

---