lihtlaused

Lihtlause on lause, mis väljendab ühte mõtet ja sisaldab ainult ühte põhilausendit. Selline lause koosneb peamiselt subjekti ja predikaadist ning võib lisada täiendusi nagu objekt, ajamärk või teised määruslikud osad, kuid see ei sisalda alalauseid ega liitlausedeid. Lihtlause on vastand „liitlausele“ ning „keerulisele lausesele“, mis sisaldavad kahte või rohkem lausekonda või alalauseid.

Struktuur ja sõnajärjekord on Eestis tihti paindlik tänu käändsüsteemile. Lihtlause keskne osa on predikaat, mille vorm näitab aega ja isikut. Subjekt on tavaliselt nominatiivis, kuid sõnade järjekord võib varieeruda: tavaliselt on vormilised peatsused siiski suhteliselt selged ning täiendused seada võivad olla erinevates kohtades lauses.

Kasutus ja tüübid: lihtlausetel on kolm peamist funktsiooni — väide, küsimus ja käsklus. Näited: “Ta tuleb homme.” (väide), “Kust sa tuled?” (küsimus), “Mine kohe koju!” (käsklus). Lihtlaused võivad olla nii jutustavad kui ka pehmed või empaatiliselt rõhutatud, kuid neil jääb alati ühe predikaadi ja ühe mõtte piir.

Seosed teiste lausete tüüpidega: kui lauses on mitu finiitverbi või kui sinna lisanduvad alalauseid, loetakse see liit- või keeruliseks lauseks. Sellisel juhul on rohkem kui üks predikaat või kaasnevad alaliselt ühendatud laused. Lihtlause moodustab keele põhilise üksuse, millest koosnevad rohkem keerukad lauseehitused.