lennundussüsteemid

Lennundussüsteemid ehk lennunduse infrastruktuur hõlmab abinõusid ja vahendeid, mis tagavad rahvusvahelise lennuliikluse ohutu, tõhusa ja sujuva toimimise. Süsteemid ühendavad lennuliikluse juhtimise, navigeerimise ning side- ja andmesidevõrgud ning neid reguleerivad rahvuslikud ja rahvusvahelised standardid.

Peamised komponendid on lennuliikluse juhtimine (ATM/ATS), navigeerimise süsteemid ning side- ja andmesideinfrastruktuur. Lennuliikluse juhtimine hõlmab lennuliikluse planeerimist, koordineerimist ja kontrolli nii lendude enroute kui ka lähenemisel ja maandumisel. Navigeerimise süsteemid püsivad aluseks lennugraafikutega nagu GNSS-põhine navigeerimine, ILS (Instrument Landing System), VOR/DME, NDB ning täpsustatud navigatsioon (PBN, RNP). Täpne jälgimine ja ohutu­du tagamine saavutatakse side- ja andmesideinfrastruktuuride abil, näiteks VHF- ja SATCOM-side, CPDLC (Controller–pilot data link communication) ning ACARS-lahendused.

Surveillance- ja radaritehnoloogiad annavad lennukite asukohta ja liikumissuunda: radari- ja sekundaarradarisüsteemid ning ADS-B (Automatic Dependent Surveillance–Broadcast) võimaldavad paremagi reaalajas jälgimist ning lennuliikluse efektiivsemat koordineerimist. Ühtse töövoo saavutamiseks ühendatakse need süsteemid kogu lennuvõrgus.

Regulatiivne raamistik põhineb ICAO standarditel ning kohalikel/regionalsetel asutustel, nagu EASA ja Euroopa Liit. IT- ja turvasüsteemide osas kasutatakse NOTAM-e, METAR-teave ning kvaliteetset andmevahetust lennuettevalmistuseks ja -operatsiooniks.

Tulevikus keskendutakse üha suuremale digitaliseerimisele, integreerimisele droonide ja linnalennunduse süsteemidega ning sensorite, andmete ning automatiseerimise täiustamisele, et suurendada ohutust ja operatsioonide tõhusust.