andmesidevõrgud

Andmesidevõrgud on arvutite ja teiste seadmete vahelised võrgud, mis võimaldavad andmete edastamist ja teenuste kasutamist. Need hõlmavad kohalikke võrgustikke (LAN), linnasiseseid võrgustikke (MAN) ning laiaulatusvõrke (WAN). Võrgud ühendavad lõppseadmed (arvutid, serverid, sensorid), võrguseadmed (lülitid, ruuterid) ning sidekanalid (juhtmed, optilised kiud, traadita ühendused).

Kommunikatsioon põhineb standardsetel protokollidel, eelkõige TCP/IP, mis määrab, kuidas andmed pakendatakse, aadressitakse, marsruuditakse ja edastatakse. Ethernet on laialdaselt kasutatav tehnoloogia kohalikel võrkudel ning Interneti-teenustega seotud standardite alus. Kihtide mõistmiseks kasutatakse sageli OSI või TCP/IP mudelit, mis kirjeldab, kuidas erinevad tasemed omavahel suheldavad.

Võrgud jagunevad geograafilise ulatuse järgi LAN-, MAN- ja WAN-võrkudeks. Traadita lahendused, nagu WLAN ja mobiilne andmeside, on üha levinumad. Võrgutopoloogiad võivad olla tähtvõrk (star) või ringja ning paljud võrgud kasutavad hübriidset kujundust. Üldine arhitektuur võib hõlmata kliendi–serveri või peer‑to‑peer modelle, ning võrgud annavad pinnase erinevate rakenduste jaoks.

Turvalisus ja haldamine on kriitilised. Krüpteerimine, autentimine, ligipääsukontroll, tulemüürid ja virtuaalsed privaatvõrgud (VPN-id) aitavad kaitsta andmeid ja ühendusi. Võrguhaldus hõlmab seadmete konfigureerimist, jõudluse jälgimist ja veaotsingut. Kaasaegsed arengud toovad tihedama Interneti- ja pilveteenuste ning IoT‑iga seotud integreerimise; trendsena tõusevad esile SDN (tarkvarapõhine võrk) ja NFV (võrgufunktsioonide virtualiseerimine), mis suurendavad paindlikkust ja automatiseerimist.