radaritehnoloogiad

Radaritehnoloogiad hõlmavad süsteeme, mis kasutavad elektromagnetlainete kajusid objekti asukoha, kauguse ja kiiruse kindlaksmääramiseks. Need süsteemid ühendavad antenni, raadiosaatja ja -vastuvõtja ning digitaalse signaalitöötluse, et eristada eesmärke taustast ning pakkuda pidevat jälgimis- ja mõõteteavet.

Peamised komponendid on antenn; raadiosaatja ja -vastuvõtja; ning digitaalse signaalitöötluse kiht, mis teisendab kajuinfot kauguse, kiiruse ja asukoha kohta. Rakendusi toetab ka juhtmevaba andmetöötlus ja ühenduvus teiste süsteemidega, ning süsteemide stabiilsust tagab tarkvaraline ja riistvaraline disain.

Peamised tüübid on pulssradar ja FMCW-radar. Pulssradar saadab lühikesi energiapulse ning kaugus arvutatakse kaju saabumis- ja tagasiandmisaegade põhjal. FMCW-radar (pidev sagedus, modifitseeritud chirp) kasutab sageduse pidevat muutmist ning määrab samaaegselt kauguse ja kiiruse, olles laialdaselt kasutusel auto- ja ilmaradaris ning tööstuslikus jälgimises.

Rakendused hõlmavad lennundust (lennuliinide ohutus, trafiko jälgimine), ilmateenistuse ja kliimauuringute radarid, mere- ja rannikuturvalisus ning auto- ja autonoomsete sõidukite ohutus ja adaptatsioon. Sõjalised ja julgeolekusüsteemid kasutavad radaritehnoloogiaid sidusalt teiste luure- ja kontrollsüsteemidega.

Arengusuunad keskenduvad faasitud antennide ja MIMO-tehnoloogiate kasutusele, digitaalne beamforming ja väiksemad, energiatõhusamad radarsüsteemid. Lisaks suurenevad integreeritud andmetöötlus ja tehisintellekti rakendused signaalide eristamisel ning järjest tihedam koostöö teiste andmeallikatega.