lennuliiklus

Lennuliiklus on lennukite liikumise korraldamine ja kontroll õhuruumis ning lennujaamade lähiümbruses, mille eesmärk on tagada turvaline, sujuv ja tõhus lendamine. See hõlmab nii tsiviil- kui ka sõjalist lennundust ning sõltub tihedast koostööst lennuliikluse teenindusasutuste, lennujaamade ja reguleerivate asutuste vahel.

Olulised komponendid on õhuruumi korraldus ja klassifikatsioon, lennuliiklusprotseduurid ning marsruutide võrk. Lennuliikluse teenindus (ATC) korraldab lennukite liikumist en route (lennuvõrgus), terminaaltasandil ning lähtekoha- ja maandumisfaasis, annab lendu- ja kõrgusjuhiseid ning tagab minimaalsete eralduste säilimise. Lisaks pakuvad teenused lennuinformatsiooni, meteoroloogilist teavet ning hädaabi- ja ohutustegevust. Infrastruktuuri moodustavad side-, navigeerimis- ja seirevahendid (raadio, radar, satelliitside ja GNSS), mis võimaldavad lennuki positsiooni ja marsruudi pidevat jälgimist.

Lennuliiklust reguleerivad rahvusvahelised standardid (ICAO) ja Euroopa Liidu õigusaktid, mis koordineerivad üleeuroopalist õhuruumi ja lennuliikluse teenuseid. Euroopa Liidus arendatakse SESAR-programmi raames ühtset taevastruktuuri, et suurendada ohutust, efektiivsust ja vähendada keskkonnamõjusid. Uuendused hõlmavad radartehnoloogiate asendamist, satelliit- ning kaasvahetuskommunikatsiooni ning automaatset planeerimist.

Lennuliiklus on kaasaegse õhuvedude tugisammas, mis võimaldab suurte ja erinevate osapoolte koostöös turvalist ja optimaalset lendamist ning mille mõju ulatub majandusest keskkonnamõjude ja reisijate ühenduvuseni.