lähiümbruses

Lähiümbruses on mõiste, mis tähistab koha vahetut ümbritsevat ala. See hõlmab kõrvalolevaid elamualasid, äri- ja tööstuspiirkondi ning looduskeskkonda, mis asuvad kohe keskuse läheduses ja on tihedalt seotud selle toimimisega. Lähiümbruse ulatus ei ole kindlalt määratletud; see sõltub kontekstist, analüüsi eesmärgist ning vaadeldava piirkonna suurusest.

Etymoloogia ja keelekasutus: moodustunud sõnadest lähi- („lähedal”) ja ümbrus („ümbrus”, „ümbrused”). Termin on levinud linnaplaneerimises, geograafias, kinnisvaras ja meedias.

Kasutusvaldkonnad: Linnaplaneerimises käsitletakse lähiümbrust kui piirkonda, mille infrastruktuur (teed, ühistransport, teenused) ning keskkonnamõjud on tihedalt seotud keskuse toimimisega. Kinnisvaras aitab mõiste kirjeldada objekti väärtust seoses selle lähiümbrusega. Keskkonnauuringutes kasutatakse lähiümbrust ökoloogiliste ühenduste ulatuse hindamiseks inimtegevuse ja looduslike piirkondade vahel.

Piirid ja tõlgendused: Kuna lähiümbruses on kvalitatiivne ja kontekstipõhine mõiste, ei ole see ametlik piir.

Seotud mõisted: ümbrus, lähi- kui eesliide ning selle kasutus planeerimises ja geograafias.