lauseüksused

Lauseüksused on lause struktuuri põhielemendid, mis väljendavad mõtet predikaadi abil. Iga lauseüksus sisaldab tavaliselt predikaati (tavaliselt tegusõna) ja selle argumente, nagu subjekt ja objekt, ning võib lisaks sisaldada täiendusi ja määruslaususid. Lauseüksus võib esineda iseseisva lihtlausenana või olla osa keerulisest lausest, kus mitu lauseüksust on omavahel seotud.

Keerulistes lausetes on mitu lauseüksust, mis on omavahel seotud erinevate ühenduste abil. Sageli eristatakse lauseüksuste vahel koordineeritud ühendust ja aluselisi seoseid. Lauseüksuseid võib liita nii, et moodustuks ulatuslikum lausestik kui ka ettenähtud tähendus‑ ja ajaliste koostoimet.

Alamlaused on sõltuvad lauseüksused, mis ei väljenda iseseisvat mõtet, vaid täpsustavad või kõrvaldatavad peamist lauset. Alamlaused võivad näidata aega, kohta, põhjust või tingimust ning neid eraldatakse tavaliselt komadega. Näited: “Kui sajab vihma, jääme koju.” või “Ma tean, et sa tuled.” Alamlaused võivad moodustada nii ajaliselt kui süntaktiliselt kallutatud lisandeid, mis muudavad peamise lause tähendust.

Funktsioonid: lauseüksused moodustavad lause kujutava tähenduse ja struktuuri ning nende järjestus ning seostused määravad lausete semantilise ja grammatalse tõlgenduse. Probleemid lauseüksuste eristamisel puudutavad sageli kogust, mõttemarkerite ja lõikepunktide kasutamist kirjas või kõnes.