lammutuste

Lammutuste ehk lammutustööde eesmärk on vanade või soovimatute hoonete ja rajatiste ohutu demonteerimine, nende materjalide taaskasutamise potentsiaali kaalumine ning kinnistu korrastamine uue kasutuse jaoks. Tööde tulemusena tekib kontrollitav vaba ruum ning võimalus alustada uut ehitus- või arendusprotsessi.

Lammutust saab jagada peamiselt mehaaniliseks lammutuseks, imploosioonil põhinev lammutamine ja osaliselt deconstruction ehk osaline lammutamine. Mehaaniline lammutamine kasutab maastikumasinaid, ekskavaatoreid ja purustusvahendeid hoidla-, kivide ja paneelide demonteerimiseks. Implosioon on meetod kõrgete konstruktsioonide lammutamiseks plahvatuse abil, kus ehitis langeb kontrollitult. Osaline lammutamine keskendub õrnemale demonteerimisele ja materjalide taaskasutusele, vähendades jäätmete mahtu.

Planeerimine ja ohutus on lammutustööde keskmes. Enne töid koostatakse lammutusprojekt, riskianalüüs ning töötingimused; taotatakse vajalikke lube kohaliku omavalitsuse või muude asutuste käest. Tööohutus ning keskkonnanõuded on esmatähtsad ning ohtlike materjalide, näiteks asbesti, eraldi ja spetsialiseeritud käitlemine tagab elanike ja töötajate turvalisuse.

Keskkond ja ringmajandus mängivad olulist rolli lammutustes. Jäätmete sorteerimine ja taaskasutus on peamised eesmärgid: metall, puidust ja betoonist materjalid ning muud jäätmed eraldi kogutakse ja töödeldakse ning suunatakse uutesse ehitusprojektidesse, mis soodustavad ressursse säästvat arendust. Lammutuste mõju linnakeskkonnale on suur: see vabastab alasid arenduste jaoks ning nõuab hoolikat planeerimist ja väheseid negatiivseid keskkonnamõjusid.