külmutusagensaid

Külmutusagensaid, tuntud ka kui külmutusained või külmained, on ained, mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmetes soojuse ülekandmiseks. Need ained läbivad faasimuutusi (aurustumine ja kondenseerumine) all rõhul, imades soojust ümbritsevast keskkonnast ja vabastades seda mujal. See protsess võimaldab jahutamist.

Külmutusagensid on klassifitseeritud erinevatesse rühmadesse sõltuvalt nende keemilisest koostisest ja omadustest. Ajalooliselt on kasutatud erinevaid aineid, alates ammoniaagist ja süsinikdioksiidist kuni klorofluorosüsinike (CFC) ja hüdrofluorosüsinike (HFC). CFC-d ja hüdroklrofluorosüsinike (HCFC) on nende osoonikihti kahjustavate ja globaalset soojenemist soodustavate omaduste tõttu suures osas kasutuselt kõrvaldatud või on nende kasutamine rangelt piiratud rahvusvaheliste lepingutega, nagu Montreali protokoll.

Praegu on kasutusel mitmesugused uued ja traditsioonilised külmutusagensid. Levinud on hüdrofluorosüsinikud (HFC), kuid nende kõrge globaalse soojenemise potentsiaal (GWP) on viinud üleminekuni madalama GWP-ga alternatiividele. Nende hulka kuuluvad hüdrofluoroolefiinid (HFO) ja looduslikud külmutusagensid, nagu propaan, isobuteen, süsinikdioksiid ja ammoniaak. Igal külmutusagensil on oma plussid ja miinused seoses energiatõhususe, ohutuse (tuleohtlikkus, toksilisus) ja keskkonnamõjuga. Valik sõltub konkreetsest rakendusest, temperatuurivajadusest ja regulatiivsetest nõuetest.