Külmutusagensid

Külmutusagensid, tuntud ka kui külmained või jahutusvedelikud, on ained, mida kasutatakse külmutusseadmetes ja kliimaseadmetes soojuse ülekandmiseks. Need ained läbivad tsüklilist protsessi, kus nad aurustuvad ja kondenseeruvad, neelates seejuures ümbritsevast keskkonnast soojust ja vabastades seda mujale. Esimesed külmutusagensid olid looduslikud ained nagu ammoniaak, vääveldioksiid ja propaan.

Tänapäeval kasutatakse laialdaselt sünteetilisi külmutusagensid, millest paljud kuuluvad fluorosüsivesinike rühma. Varem olid populaarsed kloorfluorosüsivesinikud (CFC-d) ja hüdroklloorfluorosüsivesinikud (HCFC-d), kuid nende osoonikihti kahjustava ja kõrge kasvuhoonepotentsiaali tõttu on nende kasutamine enamikus riikides järk-järgult keelatud või piiratud Montreali protokolliga.

Praegu on levinumad hüdrofluorosüsivesinikud (HFC-d), millel puudub osoonikihti kahjustav toime, kuid mis siiski omavad kasvuhoonegaase. Seetõttu otsitakse aktiivselt keskkonnasõbralikumaid alternatiive, nagu looduslikud külmutusagensid (nt CO2, ammoniaak, süsivesinikud) või uued sünteetilised ained, millel on madal kasvuhoonepotentsiaal. Külmutusagensi valik sõltub mitmest tegurist, sealhulgas seadme tüübist, vajalikust temperatuurist, ohutusnõuetest ja keskkonnamõjust.