kõrvetisi

Kõrvetis ehk kõrvetised on põletav või tuline tunne rinnaku taga, mis tekib maohappe tagasihoidliku refluksi tõttu söögitorusse. Sümptom võib kiirguda kurku või suhu ning kaasneda hapu maitsega. Kõrvetised võivad esineda iseseisvalt või olla osa gastro-oesofageaalsest refluksist (GERD).

Põhjused ja riskifaktorid: maohappe refluks tekib, kui alumine söögitoru sulgurlihas (LES) ei sulgu korralikult. Selle tagajärg on maohappe sattumine söögitorusse ja limaskesta ärritus. Riskitegurid hõlmavad rasvumist, rasedust, suitsetamist, alkoholi, kofeiini ning väga vürtsikas või rasvane toit. Mõnel inimesel võib hiatal hernia suurendada refluksi tekkimise tõenäosust.

Diagnoos: sagedased või pikaajalised kõrvetised, lisaks neelamisraskused, kaalulangus või verejooks, vajavad arsti hindamist. Diagnoosimiseks kasutatakse haigusloo ja sümptomite hindamist, vajadusel gastroskoopiat ning söögitoru happesuse hindamist. Oluline on eristada rinnavalu, mis võib viidata südamehaigusele, ning pöörduda abi kohe kui on palav, tugeva lõõgastusvaluga rinnus või raske hingamine.

Ravi ja ennetus: ravivõimalused hõlmavad elustiili muutmist ja ravimeid. Soovitused: kaalu vähendamine, väiksemad ja sagedasemad toidukorrad, õhtuste söömingute vältimine, pea suurendamine magamise ajal, suitsetamisest loobumine ning ärritavate toitude vältimine. Ravimitena kasutatakse antatsiide, H2-lahustajaid ja prootonpumba inhibiitoreid (PPI-d). Põhiravi raskemate või pikaajaliste sümptomite korral võib kaaluda kirurgilist sekkumist (fundoplikatsioon).