käskymuodot

Käskymood, ehk imperatiiv, on kõneviis, mida kasutatakse käskude, soovide, juhiste või palvete väljendamiseks otse kuulajale. Käskymood on tähtis osa Eesti grammatika ja seda kasutatakse nii igapäevases kõnes kui ka märgistustes, juhistes, retseptides ja ametlikes tekstides.

Peamised vormid puudutavad teist jaatust – teise isiku ainsuse (singular) ja mitmuse (plural) imperatiivi. Üldiselt moodustub 2. isiku ainsuse imperatiiv verbivormi tüve alusel ning seda kasutatakse kõneisikuna sinu kohta: Tule! Mine! Tee! Räägi! Kuula!. 2. isiku mitmuse imperatiiv (ja sageli kõnelusvormina ka planeeritus) on: Tulge! Minge! Tehke! Räägige! Kuulake!.

Väga tavaliselt kasutatakse pöördumiseks ka viisakas vormi, mis väljendub te-infinitiiviga vanemates ja ametlikes tekstides: Tehke palun. Tulge palun. See vaste on kõnekäändude puhul sarnane “palun tehke” kujuga ning tihti kasutatakse tänapäeval koos sõnaga palun, et pehmendada käsku.

Väga lühidalt negatsioon: ära sündmuste korraleimuses – Käsku eitamisel tuleb ette sõna ära enne imperatiivi: Ära tee seda. Ärge tehke seda. Negatiivne imperatiiv on Eesti keeles sagedane ning see annab kõnele pehme või ettevaatlikku tooni.

Kõikide verbide puhul ei ole imperatiiv sama, ja erandid esinevad nii ebaregulaarsetes vormides kui ka vanemas või erialases keeles (nt Ole! Olge! Let it be). Käskymood ilmneb laialdaselt igapäevases keelevahendis ning olema oluline tööriist juhiste, hoiatuste ja korralduste väljendamisel.