käivitusvooluga

Käivitusvoolu ehk inrush current on elektriseadme sisse lülitamisel tekkiv ajutine vooluhulk, mis on suurem kui seadme tavapärane töövool. See fenomeen on eriti väljendunud elektrimootorite, trafode ja suurte kondensaatorite laadimisel, kui voolutaoline impedants on lühiajalises hetkeses madal.

Põhjused on peamiselt kolm: magnetiseerumine trafo ja suuremate induktiivsete mähiste kaudu, kondensaatorite kiire laeng ning muude algseadmete sees tekkiv lisanõue vooluringis. Kui ahela ühendatakse võrk, on vool parasjagu suur, sest magnetiseerimisvool ja kondensaatorite laadimisimpedants annavad väikese takistuse.

Käivitusvool võib põhjustada võrgu pinge ajutisi langusi, peidetud või kaitselülitite tahtmatu kolkumise ning elektrisüsteemi pingest sõltuvate seadmete valehäireid. Seetõttu on oluline hinnata ja hallata käivitusvoolu suurust eriti suurtes süsteemides ja tihendatud jaotustorustike puhul.

Tavalised näidustused ja suurused: väikeste motorite puhul võib käivitusvool olla 5–10 korda suurem kui nominaalne töövool; trafo puhul tavaliselt 2–3 korda suurem; suurte kondensaatorrakkude laadimisel sõltub väärtusest ja laadimiskiirus. Mõõtmine tehakse voolu- või faasijoonte kaudu ja sageli võetakse arvesse tipptänu enne vooluringi stabiliseerumist.

Käivitusvoolu leevendamiseks kasutatakse meetmeid nagu pehme algus (soft-start), star-delta käivitamine, sagedusmuundurite kasutamine ning inrush-voolu piiravaid seadmeid (NTC/PTC-termistorid, pre-charge-laadijad). Neid rakendatakse tavaliselt elektrijaotustes ja tööstusmasinates, et tagada võrgu stabiilsus ja kaitsemehaanika usaldusväärsus.