käekellad

Käekellad on randmel kantavad aja näitamise seadmed. Enamik näitab aega ja kuupäeva ning paljud mudelid sisaldavad täiendavaid komplikatsioone, nagu kronograaf, kalender või reguleerimisvõimalused. Tänapäeval on kella tüübid laias laastus jagatud analoog- ja digitaalse ekraaniga mudelite vahel ning nende hulka kuuluvad ka nutikellad, mis ühendavad traditsioonilise mehhanismi digitaalsete funktsioonidega.

Ajaloost: randkellad tekkisid 19. sajandi lõpus ning varased mudelid olid peamiselt naiste aksessuaarid. 20. sajandi esimesel poolel hakati neid laialdaselt kasutama ka meestel, osaliselt sõjanduse vajadustest. 1960.–70. aastatel tõid kvartsliikumised kaasa märkimisväärse tehnilise muutuse ning 1970.–80. aastatel puhkes kvartskriis, mis mõjutas kogu tööstust. 21. sajandil on jätkuvalt oluline osa kellatööstuses nii mehaaniliste kui kvartsliikumiste poolest ning nutikellad on muutnud kasutusviise ja funktsionaalsust.

Liikumised ja funktsioonid: Mehaanilised käekellad võivad olla manuaal- või automaatkäivitusega; kvartsliikumised kasutavad kvartsikristalli ja elektroni, mis tagab suurema täpsuse. Nutikellad pakuvad digitaalseid ekraanid ja ühenduvust, lisades terviseandmeid, rakendusi ja sõnumiteenuseid.

Materjalid ja veekindlus: Korpused valmistatakse peamiselt roostevabast terasest, titani või kuldsetest sulamudest; klaas on sageli safiir või mineraalklaas; veekindlus võib olla 3–10 ATM (30–100 m), mudelist sõltuvalt.

Käekellad on kultuuriline ja majanduslik nähtus, millel on kaul kogumis- ja investeerimisväärtust. Tuntud brändid hõlmavad Rolex, Patek Philippe, Omega ja Audemars Piguet ning Seiko ja Citizen, mis on oluliselt mõjutanud rahvusvahelist kellatööstust.